Matilda

matilda

Matilda on äärmiselt armsa, ent natuke kurva näoga emane kiisu. Tal on valged käpad ning kõhualune, ülejäänu toredalt triibuline. Matilda on sinise toa kiisutüdrukutest kõige tagasihoidlikum ja pelglikum, kuid ühtlasi kõige tublim kassiema, kes on üles kasvatanud mitu pesakonda armsaid kassipoegi ning lapsendas ka neli ilma emata jäänud kiisukest. Matilda on Ema lausa suure algustähega. Nüüd on kiisupojad suureks kasvatatud ning Matilda saab rahulikult aega veeta meie sinises toas. Kõige mõnusam oleks raskest kasvatustööst muidugi puhata ja paisid saada oma päriskodus.

Kuna Matilda on tagasihoidlik ning eelistab hoiduda mõnda nurgakesse, kui inimesi tuleb, ei pruugi see armas kassiemme silma jääda. Lähenedes võib ta alguses natuke igaks juhuks susiseda, sest ega ei tea ju, mis need inimesed tahavad. Ent Matilda ei löö kunagi käpaga ja kui talle pai teha, naudib ta tegelikult seda väga. Ta rohkem justkui näitleb, sest ega igaüht ei tasu ju usaldada ka. Paisid võib ta nautida pikalt ja rahulikult, Matildal pole kuhugi kiiret.

Matilda eelistab turvaliselt ühe koha peal olla, kuid kui ta mängib, siis väga armsasti püüab suuga punast lasertäpikest ning käpaga mõnda mänguasja. Üks, millele see kassike vastu ei suuda panna, on väikesed pallikesed. Kui mõni pallike juhtub käpaulatuses olema, ei lähe kaua, kuni ta selle oma kõhu alla napsab ja pallikest ennastunustavalt materdama asub. Oma turvalises kohas mängib Matilda suure hoolega. Ta vajab natuke rohkem tähelepanu ja aega, et ennast avada, aga tagasihoidlikkuse varjus on üks kohutavalt armas kiisu, kes tahaks turvaliselt oma inimese süles olla ja mõnusaid paisid saada.

Matilda on umbes kolme-nelja aastane ning saab teiste kassidega kenasti läbi, nüüdseks on ta ka steriliseeritud, kiibitud ja ka kõik muud vajalikud protseduurid on läbitud. Ka pass ootab pakitud reisikohvris, kui peaks juhtuma, et tuleb kiire kojuminek. 🙂

Kirjuta Matildale kodu@kassiabi.ee või helista 5557 1265.

http://www.kassiabi.ee/index.php?1021122710578189

Advertisements

Juki

juki

Juki on paariaastane kassipoiss, ainuke isane kass sinises toas. Juki lugu on kahjuks väga kurb, kuna Jukil pole kunagi oma kodu olnud. Ta leiti Tallinnast Pärnu maantee äärest ning head inimesed toitsid teda, ent oma kohta, kus soojas olla, Jukil ei olnud. Nõnda pidi ta kaks talve kodutuna üle elama, enne kui Kassiabisse sattus. Kuna kassike käis juuksuritöökoja juures söömas, sai ta nimeks Juki – sõnadest juuksuri kiisu.

Juki saab teiste kassidega väga hästi läbi, kui aknast Jukit vaadata ja inimesi toas ei ole, tunneb ta seal end väga hästi ja kindlalt, jalutab, pikutab ning sööb hea isuga. Inimeste suhtes on Jukike kahjuks umbusklik, ent näitab märke sellest, et see võib muutuda. Vaikselt on Juki hakanud mängima, eriti meeldib talle väike roheline üleskeeratav mänguhiireke, mida jälgides võib unustada, et inimene ka kohal on. Samuti kõnnib ta juba toas ringi, kui on inimese kohaloluga saanud harjuda. See kõik võtab muidugi aega, et Juki hakkaks inimesi usaldama, ennast kindlalt tundma ja ise paisid küsima julgema, aga see kindlasti juhtub, ei tohi lihtsalt alla anda. Mure ongi selles, et Kassiabi suures hoiukodus ei saa Juki nii palju inimeste tähelepanu, kui oma päris kodus, kus arglike kasside areng on kiirem, ning päriskodus oleks kindel inimene, kellega igapäevaselt suhelda ja harjuda.

Juki pärast on kassiabiliste südamed kurvad, kuna tal on raske inimestega tutvuda. Tema tänavaelu vintsutusi arvestades pole muidugi ime, et ta kohe inimesi ei usalda, aga ta üritab. Juki vajab kannatlikumat kodu, kus ta saaks rahulikult koduneda ja tunda, et ka temal on siin maailmas oma soe kohake, kus süüa antakse ning mida võiks enda omaks nimetada. Kuna kassidele on territoorium väga oluline ning vahel võib kolimine kassimaailma segi paisata, oleks tarvis Jukile oma uues kodus aega anda, temaga pehmel meloodilisel häälel juttu ajada ja ikka öelda talle, et ta on tubli kiisu. Süüa võiks proovida anda oma käest või ehk kõigepealt lusikaga, et inimese lõhn seostuks heade asjadega. Kindlasti peaks tal olema oma pesake inimeste juures, kust kõigepealt rahulikult vaadata ja tutvuda uue olukorraga ja samuti proovida mängimisega kassikest endale lähemale meelitada. Kassiabist saab alati nõu ja nippe, kuidas arglikemaid kasse kodustada, vabatahtlikel on hirmus-hirmus hea meel, kui ka pelglikumad kiisud koduvõimaluse saavad ja aitavad meelsasti.

Juki ootab kirju kodu@kassiabi.ee ja kõnesid 5557 1265.

http://www.kassiabi.ee/index.php?1021122710578276

 

Delia

 

Delia

Delia on kaunis koheva karva ja uhke sabaga noor kassidaam, kes on umbes kahe aastane. Sinisesse tuppa sattus Delia aasta alguses, kuna ta on arglikuvõitu kiisu. Sellest ajast peale on ta palju julgemaks ning inimeste suhtes usaldavamaks muutunud. Nüüd on Delia kohe Moona kõrval ukse peal kassiabilist tervitamas ja nühib oma peakest abilise käe vastu, et pai saada. Deliale meeldib väga mängida, ta võiks sellega kohe pikalt-pikalt tegeleda. Eriti meeldib talle mängida kratsimispuu juures, kuigi olen märganud, et talle meeldib, kui mänguasi tuleb tema juurde, suur järelejooksja ta ei ole. Välja arvatud muidugi siis, kui tegemist on laserpointeriga, see võib Delia lausa hulluks ajada, tal on kindel missioon kasside seas teada-tuntud kurikuulus punane täpike lõpuks ometi kätte saada.

Delia saab ka teiste kassidega läbi, võib-olla ta küll eelistaks ise saada kõik tähelepanu endale nagu kaunis daam ikka, aga vahel tuleb veidi Moonaga sõneleda sellel teemal. Tihti seda ei juhtu, sest sinine tuba on ikkagi rahulik koht, kus on aega mõtiskleda kummalise inimeselooma üle, kes kõnnib ainult tagakäppadel.

Õige kodanikuna omab ta kiipi ja passi, on steriliseeritud ja vaktsineeritud. Delia räägib, et on valmis koju minema, et inimeselooma põhjalikumalt uurida, päriskodus läheb uurimine palju kiiremini ning saab inimesega rohkem suhelda ja kergemini sõbraks saada. Sinises toas näeb neid vähem ning kahjuks kassiabiline ei saa ainult Deliaga tegeleda (mis on ka muidugi Delia arvates imelik).

Deliale võib tutvumissoovist teada anda kodu@kassiabi.ee või telefonil 5557 1625. Ta ootab ning on väga põnevil. 🙂

http://www.kassiabi.ee/index.php?1021122710578193

Moona

montsik

Moona on kelmikas kiisupreili, kes kannab muidu musta, kuid sokid ja dekoltee on tal valged. Ta on juba kolm aastat elanud Kassiabis, kuid loodab iga päev, et teda tuleb vaatama see õige inimene, kelle ta saaks endale võtta.
Moona on alati kassiabilistel esimesena uksel vastas ning tahab iga kord piiluda ka toauksest välja, ta on üsna uudishimulik. Samas on Moona ka veidi pelglik – ta tahab küll väga pai, ent lõplikult veel inimest ei usalda. Nii on kiisu leidnud kompromissi – ta tuleb ise sinu juurde ning keerab siis selja, et saaksid teda silitada. Siis Moonake naudib ja lööb nurru. Kui ta tunneb end juba piisavalt julgelt, et lasta end lõua alt silitada, on ka nurrumootoril kohe viies käik sees ja Moona toetab suurest mõnust oma peanupu vastu põrandat.
Moona on väga krapsakas. Kui mänguks läheb, on ta kohe käpp (või neli). Eriti meeldib talle mänguasja varitseda ning siis õigel ajal kohale tormata. Teiste kassidega saab ta eeskujulikult läbi, hinnates eriti rahulikke kiisuhärrasid.
Moona on oma inimest väga kannatlikult oodanud. Ta ei lase oma tujul langeda, kuid sisimas ikka loodab, et ehk just nüüd astub uksest sisse see õige, kes viiks ta oma päriskoju ja veedaks aega just temaga. Sest just aega ta vajabki, et end pererahvale avada ja oma armas iseloom nähtavale tuua.
Moona silmist lausa peegeldub see, et ta on üks krutskeid täis neiukene, kes tahaks, et tal oleks üks kindel inimene, kellele parimaks sõbraks saada.
Moona ootab kirju aadressile kodu@kassiabi.ee ja kõnesid numbrile 55571625.
http://www.kassiabi.ee/index.php?1021122710564057